Liitu infokirjaga

Šivananda jooga on klassikaline hatha jooga, mille nimetus tuleb esimese õpetaja svaami Šivananda (1887-1963) järgi. Svaami Šivananda praktiseeris pikalt arstiametit ja inimesi ravides soovis ta leida viisi, kuidas hoida keha terve ja õnnelikuna, ilma et see üldse haigeks jääks. Ta jättis eduka arstikarjääri, rändas seitse aastat mungana mööda Indiat ja leidnud oma guru, sai temast endast teadjamees. Võttes aluseks India jooga erinevad praktikad, töötas svaami Šivananda välja viiele põhimõttele tugineva joogasüsteemi:

1) õiged asendid – aasanad

2) õige hingamine – pranayama

3) õige lõdvestus – savasana

4) õige toitumine – taimetoitlus

5) positiivne mõtlemine ja meditatsioon – vedaanta ja dyana

Šivananda jooga algkursus:

Jooga algajate kursusel õpitakse jooga asendeid (aasanad) ja hingamisharjutusi (pranayama'd). Kursuse jooksul arendatakse jõudu, painduvust, hingamisharjumusi, keskendumist ja lõdvestumist. Iga joogatund algab teoreetilise osaga, kus räägime joogaasendite ja hingamise tervendavast mõjust, tervislikust toitumisest ja positiivsest mõtlemisest. 

Šivananda jooga algkursus alustab alates 25. septembrist esmaspäeviti kell 20.00 (8 nädalat). Kursust juhendab Kairi Rebane. Registreerumine on avatud.

Šivananda jooga algajate jätkukursus:

See on ideaalne kursus neile, kes soovivad minna sügavamale jooga praktikasse. Kursusel antakse põhjalik sissejuhatus ja ettevalmistus peapealseisu õppimiseks, jätkatakse klassikaliste asendite (aasanate) variatsioonidega ning hingamisharjutustega (pranayama). Tunnid muutuvad dünaamilistemaks ja asendeid hoitakse pikemalt kui algkursusel. 

Šivananda jooga treening algab soojendus- ja hingamisharjutustega. Järgnevad 12 põhiasendit ehk aasanat, mis toniseerivad lihaseid ja sidekudesid, hoiavad selja ja liigesed painduvana, ergutavad vere- ja toiduringlust ning endokriinsüsteemi talitlust. Kõikide aasanate vahel on lõdvestus, tund lõpeb pikema lõdvestusega.

Šivananda jooga 5 põhipunkti:

1) õiged asendid – aasanad

12 põhiasendit ja nende variatsioonide praktiseerimine annab lihastele toonuse, elastsuse, parandab vereringet ja endokriinsüsteemi talitust. Olgugi, et aasana ise on stabiilne asend, siis nende praktiseerimine paneb energia meie kehas liikuma ning vabastab erinevaid energeetilisi ja füüsilisi blokke. Aasanate praktiseerimine aitab keha mitmel viisil puhastada mürkainetest, mida tänapäeva inimesed saavad õhust, toidust ja ravimitest. Joogatunnis tehakse aasanaid koos sügava hingamise ja keskendumisega, mis aitab kaasa üldisele keskendumisvõimele ja toob emotsionaalse stabiilsuse.

2) õige hingamine – pranayama

Sügav, rahulik ja õige hingamine parandab hapniku sisaldust veres ja seega kogu organismi toimimist. Hingamisel on ülisuur mõju meie emotsioonidele ja enesetundele ning sellele, kuidas me teatud olukordades reageerime. Suutes kontrollida oma hingamist, suudame kontrolli alla saada oma mõtted ja viisi, kuidas kogeme maailma. Hingamisharjutusi tehes suureneb elujõud ja sisemine tasakaal.

3) õige lõdvestus – savasana

Päeval on me keha pidevalt aktiivne, pideva mõttetöö ja tegutsemise tulemusena võivad tekkida nii füüsilised kui vaimsed pinged terves kehas. Teadlik lõdvestumine leevendab päeva jooksul kogunenud stressi, peale mida on keha taas puhanud ja värske. Õige hingamine ja lõdvestumine aitavad meil tegutseda aktiivselt suurema energiaga ja me ei väsi nii ruttu ja keha ei lähe pingesse. Peale asendite tegemist ja hingamist on lõdvestus see, mis talletab kogutud energia me kehasse nii, et me võiks seda järk-järgult ja optimaalselt kasutada.

4) õige toitumine – taimetoitlus

Taimetoitlus on iga inimese isiklik valik, aga joogid soovitavad taimetoitlust mitmel erineval põhjusel. Lisaks üldisele vägivallatule suhtumisele loomade ja keskkonna suhtes (lihakarja kasvatamine on ökoloogiliselt kurnavam kui taimetoidu) on põhiline rõhk energia saamisel. Toit on meie keha kütuseks ja selleks, et kehal oleks hea olla, peab ka toit olema värkse, hästi seeditav ja maitsev.

5) positiivne mõtlemine ja meditatsioon – vedaanta ja dyana

Inimese mõtted loovad iga kogemuse. Ka mõttejõud on teatud sorti energia ja inimese keha hoiavad tervena positiivsed mõtted. See on nagu väli, mis on me ümber ja kui me ümbritseme end pidevalt negatiivsusega, siis ei saa ka keha olla terve ja õnnelik. Meditatsioon on seisund, mil mõtete pidev vool lakkab ja inimene kogeb midagi sellist, mida ei saa kirjeldada, vaid kogeda.

Loe lisaks:

www.sivanandajooga.ee

www.sivananda.org

www.sivananda.eu